Jump to content

Maeksieh bååstide lohkemedåarjoem

Datne gie lohkeme lohkemedåarjojne CSN:este aalka bååstide maeksedh gåessie datne ih ståantem lohkh vuj lohkemidie lohkemedåarjojne illedh. Naemhtie aaj jis datne barkohts, åadtjoeh eejhtegemaaksoem jallh ålkoelaantese juhtedh. Daesnie bïevnesh gaavnh guktie datne bååstide maaksah jïh maam maahtah darjodh jis ih maehtieh maeksedh.

Gåessie aalkam bååstide maeksedh?

Jis voestes aejkien datne lohkemelöönemem vaalteme datne aalkah bååstide maeksedh aaremosth govhte aski mænngan dov lij lohkemedåarjoe.

Gåessie galkh aelkedh maeksedh datne prieviem åadtjoeh CSN:este maeksemesoejkesjinie jïh maeksemekåarhtine. Åadtjoeh dam gåessie orre jaepie sjædta.

Datne leah lohkemelöönemem aerebe vaalteme jïh aalkeme bååstide maeksedh? Dellie aalkah maeksedh ryöktesth mænngan dov minngemes lohkememaekseme.

Man jïjnjh edtjem maeksedh?

Dov jaepiedïjresne, maam åadtjoeh tsïengelen fïerhten jaepien, maahtah vuejnedh man jïjnjh edtjh maeksedh jïh dan jaepien ræntadaltesem.

Man jïjnjh edtjh maeksedh fïerhten jaepien (jaepiemaekseme) dejstie våaroemijstie:

  • man jïjnjh datne leah lööneme
  • man jolle dïhte rænta lea
  • man guhkiem edtjh dov löönemem maeksedh.

Guktie manne maaksam?

Maahtah veeljedh dov lohkemelöönemem bååstide maeksedh autogirojne, e-fakturinie jallh sïjsemaeksemekåarhtine. Jis ålkoelaantesne årroeh, maahtah dov löönemem maeksedh maeksemekåarhtine.

Autogirodibrehth dov internehtebaanghken baaktoe, beetnegh dov kontoste giesedh

E-faktura – dibrehth dov internehtebaanghken baaktoe, datne dåhkasjehtieh e-fakturam ryöktesth intenehtebaanghkesne

Sïjsemaeksemekåarhte – aelhkemes datne maaksah dov internehtebaanghkesne dej bïevnesigujmie mah sïjsemaeksemekåarhtesne.

Maeksemekåarhte - datne gie ålkoelaantesne årroeh maahtah maeksemekåarhtine maeksedh mij dibrehte Visa:se vuj Mastercard:ese Mov sæjrojne.

Man guhkiem maaksam?

Maahtah guhkemes löönemem bååstide maeksedh 25 jaepiej mietie. Lööneme edtja bååstide maeksedh årrodh jaepien gosse datne 60 jaepieh illh. Dov aalteren gaavhtan jïh man stoerre skåltoem åtnah maahtah åeniehkåbpoe tïjjem åadtjodh löönemem bååstide maeksedh. Dov jaepiedïjresne maahtah lohkedh man guhkies tïjjem åtnah dov lohkemelöönemem bååstide maeksedh.

Gåessie maaksam?


E-dïenesje Jeatjahtehtedh fïerhten askem maeksedh:

Daamhtemes datne njieljien aejkien jaepesne maeksedh (goevten, suehpeden, mïetsken jïh rahkan) mohte maahtah jïjtje jeatjahtehtedh guktie fïerhten asken maeksedh Mov sæjrojne.

Hankala maksaa lainaa

E-dïenesje Maeksemem åvtese juhtedh:

E-dïenesje Jeatjahtehtedh guktie fïerhten asken maeksedh:

E-dïenesje Ohtsedidh unnebe maeksedh:

Maahtah jïjtje maeksemem åvtese juhtedh akten asken vuj jeatjahtehtedh guktie fïerhten asken maeksedh Mov sæjrojne.

Maahtah aaj ohtsedidh unnebe boelhkem maeksedh. Dam gohtje vueliebeajeme. Maahtah reaktam utnedh vueliebeajamasse jis vaenie baalhkam åtnah jïh sjïere sjïeki gaavhtan. Sjïere sjïekh maehtieh vuesiehtimmie årrodh jis åadtjoeh jieliehtimmiedåarjoem. Jis åadtjoeh vueliebeajemem maahta destie sjïdtedh dov båetije jaepiemaeksemh jollebe sjidtieh.

Jis datne læjhkan gïerve åtnah löönemem maeksedh mijjieh sïjhtebe datne mijjem ringkh, dellie maehtebe ektesne bööremes loetemem gaavnedh dov tsiehkesne.

Vueliebeajeme - unnebe maeksedh boelhkesne (sveerjengïelesne)

Jis ih maeksieh

Jis datne ih löönemem maeksieh maeksemesoejkesjen mietie, dellie daah deahpadieh:

  • Mijjieh krïebpesjimmiem dutnjien seedtedh jïh datne tjoerh 450 kråvnah maeksedh krïebpesjimmiemaaksojne.
  • Jis ih maeksieh seedtebe krïebpesjimmiem dutnjien asken mænngan. Dellie tjoerh 450 kråavnah jienebe.
  • Jis datne læjhkan ih maeksieh, seedtebe krïebpesjimmieprieviem dutnjien.
  • Jis ih krïebpesjimmiem maeksieh seedtebe dov ieriem Kronofogden gåajkoe. Dellie maahtah maeksememïerhkesjimmiem åadtjodh. Jis ålkoelaantesne årrodh seedtebe dov ieriem inkassosïeltese.

Krïebpesjimmiemaekseme (sveerjengïelesne)

Jienebh vuj abpe lohkemelöönemem maeksedh

Maahtah jienebe dov lohkemelöönemistie maeksedh guktie löönemem varkebe maeksedh. Maahtah aaj dov abpe löönemem maeksedh dallegh. Gaskesadth CSN:em jis sïjhth jienebe maeksedh.

Bååstide krïebpesjimmie – jis åådtjeme lohkememaeskemem mïsse ih reakta utnieh

Jis datne beetnegh åådtjeme CSN:este mejtie ih reaktam utnieh, tjoerh dejtie bååstide maeksedh. Dellie åadtjoeh krïebpesjimmie bååstide maeksedh. Maahta vuesiehtimmie jis datne dov lohkemh vuj kuvsjem orrijamme.

Jis datne krïebpesjimmie åådtjeme edtjh datne dam dallegh maeksedh. Datne åadtjoeh sïjsemaeksemekåarhtem ektesne sjæjsjalimmine edtjh bååstide maeksedh.

Datne aaj ræntam daarpesjh maeksedh. Mijjieh aaj vaeltebe ekspedisjovnemaekseme mij 100 kråvnah fïerhten krïebpesjimmien jïh jaepien åvteste.

Jis åtnah gïerve maeksedh maahta CSN såemies tsiehkesne maeksemesoejkesjem jååhkesjidh. Ringkh mijjiem jis sïjhth nuepiem digkiedidh maeksemesoejkesjem darjodh.

Jis ålkoelaantese juhtedh

Jis ålkoelaantese jåhtah edtjh jåerhkedh bååstide maeksedh dov maeksemesoejkesjen mietie. Aellieh åajaldehtieh dov gaskesadtemebïevnesh staeriedidh Min profilen nuelesne Mov sæjrojne. Jis edtjh ålkoelaantesne edtjh årrodh jaepiem jallh guhkebe edtjh dam Skatteverketasse gaskesadtedh.

Vihkeles staeries gaskesadtemebïevnesh

E-dïenesje Mov profijle:

Vihkeles mijjieh utnebe staeries gaskesadtemebïevnesh dov bïjre Mov sæjrojne, guktie mijjieh maehtebe datnem jaksedh telefovnine jallh e-påastine. Dellie maehtebe datnem gaskesadtedh jis daarpesjh bïevnesh mijjen luvhtie. Loggedh sïjse Mov sæjrojde jïh gïehtjedh mah gaskesadtemebïevnesh desnie. Jis bååjhtoeh bïevnesh lohkh vielie sæjrosne jåhtam jallh adressem målsoem (sveerjengïelesne)

Icon for updated Updated: 2020-10-20
Did this page help you?
eller